.
.
  • 12. aprill 2017
  • RSS

Paris-Roubaix juunioride võistlus

Joosep Sankmann lõpetas Paris–Roubaix Juniorsi 55. kohaga. UCI 1. kategooria Nations’ Cupi raske sõidu võitis UK koondislane Thomas Pidcock, Joosep kaotas võitjale 8:19. Eesti koondise parimana lõpetas Karel Georg Nõmm 42. kohal (+ 4:37) ja Markus Pajur oli 47. (+ 4:38). Eesti koondisel oli palju ebaõnne: Jõeäär, Saar ja Premet katkestasid. Raske võidusõidu lõpetasid 62 ratturit, teist samapalju katkestasid. Paris–Roubaix on üks raskeimaid kevadisi munakivi klassikud. Juuniorid sõidavad 111 km ja see on proffide võistluse viimase 111 kilomeetriga identne.

Meeskonna esitlus

Joosep valmistus hooajaks juunioride koondisega märtsi algusest Hispaanias Jaan Kirsipuu valvsa pilgu all ning koondise avastardiks oligi juunioride Nations’ Cupi avaetapp Paris–Roubaix ehk nagu on nimetatud „pühapäev põrgus“.

Joosepi muljed võistluspäevast:

„Hommikul 7.20 äratus, seejärel tegime hotellitoas kiirputru, kuna võistluse toitlustaja seda ei paku. Puder söödud, edasi hotelli sööma. Üritasin võimalikult palju tankida, sest ees ootas võidusõit, mis on päris pikk ja kurnav.

Stardipaika jõudsime kaks tundi varem, kell 9.15. Edasi oli tiimi koosolek, kus Jass rääkis sõidust ja siis tegime kerge soojenduse. Enda üllatuseks ei olnudki mul väga mandrossi ja toimetasin enne starti üsna pingevabalt, võib-olla seepärast, et olin sellel sõidul juba korra startinud ning teadsin, mis ees ootamas. Algul oli mõni kilt pidulikku starti ja siis läks sõit lahti, mis oli kohe algusest väga närviline ja kukkumisterohke. Seda oli arvata ka, et esimesed 28 km on närvilised ja käib üks kõva possavõitlus, et esimeseks munakaks ees olla. Seal olin tegelikult suht halval positsioonil, aga õnneks suutsin esimesel munakal endale üllatavalt seda kõvasti parandada, ehk liikusin selle peal päris hästi.

Peale igat sektorit jäi punt aina väiksemaks ja väiksemaks. Jass ütles ka koosolekul, et kolm esimest munakat tuleb ära kannatada, kuna need on kõige raskemad, pikemad ja kõik sõitjad on veel värsked ja panevad täiega. Sellega saingi hakkama ja elasin need kolm lõiku kenasti üle.

Edasi tulid kitsad sektorid, kus läks punt ribadeks ja pidin kõvasti vaeva nägema, et sinna tagasi saada. Umbes 40 km enne lõppu tuli munakas küljetuulega ja kergelt tõusis ka, seal sikutati kõvasti ja jäin mingi seltskonnaga maha. Selles grupis oli ka Nõmm, kes oli kukkunud ja varuratta saanud. Sama lõigu lõpus läks ka Pajuril kumm, ta langes eestpoolt meie punti, edasi lasime selle grupiga karusselli. 

Lõpuks lagunes ka see grupp omakorda täiesti ära viimaste munakate peal ning viimased viis kilomeetrit sain üksi sõita, mis kujunesid senise karjääri kõige raskemaks. Sellel viimasel munakal enne oli ikka piinarikas sõita küll, sest käed olid villi läinud ja lenksust oli väga hull kinni hoida. Kuid lõpuks jõudsin kuulsale Roubaix’ velotrekile, mida olin juba väga pikalt oodanud. Meeskonna plaanis oli üleüldse sellel karmil sõidul palju ebaõnne: Pajuril läks väga heal possal kumm, Nõmm kukkus ja vahetas ratast, Premetil läks kumm, Jõeäär kukkus ka kuhugi kraavi.

Eks minu koht protokollis oleks võinud muidugi parem olla, aga sel päeval ma rohkemaks suuteline polnud, andsin endast maksimumi ja olen sellega rahul.“

Joosep enne võistlust

Vali uudis:



Tagasiside Close