.
.
  • 24. august 2011
  • RSS

Noorte maastikusõidu EM

16.-19. augustini toimusid Austrias Grazis Euroopa meistrivõistlused maastikusõidus noortele, kus Eesti koondise ridades tegi kaasa ka meie rattakooli õpilane Kristjan Johanson, kes sai meistrivõistlustel 53. koha.

Osalemas oli üle 20 riigi koondise ligi 300 ratturiga. Arvestust peeti nelja päeva kokkuvõttes, nii et tegu oli sisuliselt maastiku mitmepäevasõiduga. Autasustati kümmet parimat igal etapil, kuid Euroopa meister selgitati kõikide etappide kokkuvõttes.

Esimesel päeval oli kavas teatekross, et aga stardikoridori järjestus riikidel paika saada, eelnes ajasõit 900 m pikkusel ringil kõrgustevahega 40 m. Meie panime ajasõitu sõitma Siim Kiskoneni, kes on võistkonnas kõige sprinterlikum. Ta sõitis 38 võistkonna konkurentsis välja igati korraliku 15. aja ning startis ka avavahetuses.

Teatesõit sõideti juba 2,9 km pikkusel raskel ringil, kus kõrguste vahe oli 170 m. Ring koosnes väga tõsistest ja pikkadest tõusudest tõusunurgaga kuni 28%, väga kiiretest ja ohtlikest laskumistest ning väga tehnilistest lõikudest. Pinnaseks olid kivid, kaljud ja juurikad. Liialdamata võib öelda, et sellisest rajast võib Eestis ainult und näha. Avavahetuses toimus stardikiirendusel kukkumine ning Siim Kiskonen tõi Eesti U15 võistkonna esimesest vahetusest 20. tagasi. Teise vahetuse sõitja Mari-Liis Mõttus tegi tubli tõusu ning tõstis meie võistkonna 13. kohale. Peab mainima, et Mari-Liis oli eriti osav just laskumistel. Ankrumees Kristjan Johanson tegi samuti väga tugeva sõidu ning tõstis Eesti 10. kohale, mis viis nad õhtusele autasustamisele.

Autasustamisel
Autasustamisel

Teisel päeval oli kavas kombineeritud maastikuvõistlus vigursõidust ja olümpiakrossist. Vigursõidu rada oli koostatud väga tehnilistest ja füüsilist pingutust nõudvatest elementidest platsil ja mäeküljel, rada oli jaotatud kaheksaks sektoriks ja iga sektor tõusvas joones kolme raskusastmega lõiguks. Kokku oli võimalik saada 6 minutit trahvi. Kuigi olime harjutanud seda rada võimaluste piires kodus ning ametlikul treeningul kohapeal tulid Kristjanil kõik asjad välja, siis võistluspingega tulid sisse siiski eksimused ja trahvi kogunes 2 minutit ning õhtusele krossile startis Kristjan 55. positsioonilt. Lähe anti Gunderseni meetodil vastavalt sooritusele vigursõidus. XCO peeti juba tuttaval megaraskel 2,9 km ringil, mida tuli läbida kolmel korral. Kristjan suutis võitlusliku sõiduga tõusta lõpuks 47. kohale.

Vigursõidul
Vigursõidul

Pärast finišit
Pärast "põrgukatelt" finišis

Kolmandal päeval oli kavas XC-XL circuit ehk meie mõistes poolmaraton. Ring oli 11,2 km pikk, mis viis sportlased 6,7 km üles mäkke, mille keskmine tõusunurk oli 8% ning järsem nurk 28%, kõrguste vahe 470 m. Seejärel laskuti 4,5 km mööda väga tehnilist ja ohtlikku singlit alla. Kristjan jõudis vaatamata viletsale stardipaigutusele mäe otsa 29. positsioonil ning noormees oli tegemas väga korralikku esitust, kuid kahjuks purunes Kristjani rattal laskumisel ühel kivisel lõigul tagumine kumm ning nii tuli ratas õlal mitu kilomeetrit mööda kitsast ja järsku mäenõlva alla jalutada, et finišisse jõuda, mis andis protokolli viimase koha ja tohutu hävingu kokkuvõttes.

Viimasel päeval oli kavas XCO ehk olümpiakross ühisstardist. Läbiti 900 m stardiring ning juba esimestest päevadest tuttavat 2,9 km pikkust ringi, mida sõideti 3x ning kuna Kristjani ranking sai hävitava hoobi eelmisel päeval kummi purunemise tagajärjel, siis startis ta täiesti tagantreast ning sai alustada pingevabalt. Kuna rada läks stardist kohe mäkke ja tõus oli väga järsk, siis esimesel ringil sõltus võistlus eesolijatest - kes nendest jala maha pani, siis terve joru nende järel kõndis. Siiski sai Kristjan teiseks ringiks ettepoole ning tõusis võitlusliku ja hingestatud sõiduga lõpuks 47. kohale, mis andis EM 53. koha.

Kokkuvõtteks võib öelda, et rajad olid meile harjumatult rasked ja tehnilised ning ilm ei teinud ka sõitmist lihtsamaks (kõikidel päevadel üle 30 kraadi). Kristjanil jäi kahjuks tehniliste viperuste tõttu võimalus realiseerimata, aga vaatamata sellele saime hindamatu kogemuste pagasi, mida tulevikus ära kasutada juba enda või kellegi teise koondislase kasuks (milline seadistus, ülekanded, pidurid, kummid jne).

Siinkohal oleks üleskutse kõigile Eesti rajameistritele: muutke kohalikke maastikuradu raskemaks ja tehnilisemaks, sest praegune tendents lihtsamate radade poole ei arenda noori piisavalt ei tehniliselt ega füüsiliselt löömaks läbi Euroopa või maailma paremikuga konkureerides. Meie koondis koosnes küll maanteratturitest, kuid noortele on maastikusõitu väga vaja, et muutuda tulevikus osavamaks ja tugevamaks just suurtel maantevõistlustel. Võitis ju sel aastal Prantsuse tuurigi nooruspõlves maastikusõiduga sinasõprust pidanud äärmiselt sümpaatne Cadel Evans.

Vali uudis:



Tagasiside Close