.
.
  • 23. august 2012
  • RSS

Noorte maastikurattasõidu EM-il

14.-17. augustini peeti Austrias Grazis noorte Euroopa meistrivõistlused maastikurattasõidus. Eesti koondise ridades startinud Kristjan Johanson sai neli päeva kestnud raskes võistluses 130 U17 noormehe konkurentsis 71. koha. 65 U17 võistkonna hulgas tuli 21. koht, mis riikide arvestuses andis Eestile 9. positsiooni.

Euroopa meistrid selgitati nelja päeva kokkuvõttes neljas eri vanuseklassis U15 ja U17 neidudele ja noormeestele. Kohale oli tulnud 22 Euroopa riiki ja 330 sportlast, kes jaotusid järgmiselt: U17 noormehi 130 ja U17 neide 65, U15 noormehi 90 ja U15 neide 45.

Võistlust iseloomustasid VÄGA rasked rajad: pikad järsud tõusud ning kiired, tehnilised ja ohtlikud laskumised, lisaks tappev kuumus ning suurvõistlustele iseloomulik närvipinge.

1. päeval oli kavas võistkondade teatesõit, kus kolmeliikmelise võistkonna iga rattur pidi läbima oma vahetuses 3,9 km pikkuse raske ja tehnilise XCO ringi, mille kõrguste vahe oli 220 m. Nagu eelpool öeldud, startis teatekrossile 65 U17 võistkonda. Avavahetusest tõi Siim Kiskonen Eesti võistkonna tagasi 54. kohaga; teises vahetuses sõitnud Mari Liis Mõttus andis teatevahetuse üle 52. ning ankrumees Kristjan Johanson tõstis eestlased oma võitlusliku ja hingestatud sõiduga lõpuks 35. kohale.

2. päeval oli kombineeritud MTB, mis tegi sportlastele päeva väga pingeliseks ja kurnavaks. Esmalt oli tehniline parkuur: platsil, mäeküljel ja slommide vahel ülitehniline sõit slaalomi kaigaste vahel tõusul. Parkuur mõjus sportlaste närvidele kõige laastavamalt, sest kaalul oli õhtuse krossi stardiaeg Gunderseni meetodil. Tehnilise sõidu puhas sooritus andis 24 punkti ehk stardiaja 00-st, iga viga parkuuril andis 20 sekundit karistust. Kristjanil, võib öelda, vedasid närvid alt, sest kui Eestis proovides ja ka võistluspaigas treenides ei olnud elementi millega hakkama ei oleks saanud, siis võistluspinges tuli 8 viga ja kaotust õhtusele XCO stardijoonele minnes esimestele 2 min. ja 40 sekundit!

Õhtul starditi siis Gunderseni meetodil XCO rajale ehk olümpiakrossile, nagu Eestis seda nimetatakse. U17 noormehed pidid läbima 3 x 3,9 km pikkust ringi. Kõrguste vahe ühel ringil oli 220 m ja tõusumeetreid kogunes 11,7 kilomeetri kohta 420. Kristjan pääses oma äpardunud parkuurilt saadud kaotuse tõttu 109. starti. Kuna sealsed rajad on järskude tõusude ja kitsaste singlitega nii tõusul kui langusel, siis sellest tulenevalt on aeglasematest sõitjatest, kes parkuuril osavamad olid, äärmiselt keeruline mööduda. Stardis oli Kristjan ülikeskendunud ja võitluseks valmis ning tegi rajal mis suutis, kuigi nurises hiljem, et oleks suutnud kindlasti veel kiiremini sõita, aga jalus oli igasugu vendi. Finišisse jõudis noormees 84. kohal ehk siis suutis mööduda 25 ratturist.

3. päev oli XC X-large ehk meie mõistes maastikurattamaraton. U17 noormeeeste rada oli 19,5 km pikk kõrguste vahega 800 m ning tõusumeetreid kogunes 730, kõige järsem tõusunurk oli 28%. Kristjan pääses stardijoonele 84. ning kuna peale väikest heinamaa singlit tõusis rada mäkke esimesed kilomeetrid asfaldil, siis Kristjan oma maanteemehe oskustega suutis sõita ennast päris grupi ette, aga hiljem tõdes, et see meeletu kiirendus maksis ennast tõusu teisel poolel kätte ja tuli oma ränga jõuga kätte võideldud positsioon uuesti loovutada ning väike tehniline ebaõnn langetas teda veel. Finišisse tuli Kristjan 75. ning pärast etappi olime mõlemad pettunud (treener ja sportlane), sest sel etapil oleks võinud kõvasti tõusta ,aga meeletu tahtega tehtud esimesed kiired 5 kilomeetrit järsul tõusul mustikalt grupi ette olid oma töö teinud ja lõivu maksma pannud, kuigi tegelikult midagi kaotada ka polnud.

4. ehk viimasel päeval oli U17 noormeestel kavas juba tuttavad 3 x 3,9 km XCO-d oma 220 m kõrguste vahega ringi kohta ning 480 tõusumeetriga 11,7 kilomeetri kohta.

Viljandlane oli stardis kõrge moraaliga, kuid nentis siiski, et jalgades on tunda, et kolm päeva on ennast ettepoole ponnistatud. Sellele vaatamata tegi Kristjan tubli sõidu ja sai etapilt 68. koha. Hiljem selgus, et jälle oli noormees tehnilist ebaõnne maitsta saanud ning seetõttu veidi kohti ära andnud. Kokkuvõttes Euroopa MV 71. koht 130 võistleja hulgas.

Kokkuvõtteks. Pani mõtlema, kas olemegi nii keskmised Euroopa tasemel, aga peale rahunemist ja analüüsimist jõudsime järeldusele, et kui sellise formaadiga maastikusõidul soovida edukas olla, tuleb ka maastikusõidule spetsialiseeruda (olime ainus maanteetaustaga koondis) ning lisaks ka sarnase tasemega võistlusi hooajal läbida ning tehnika peab vastama täielikult mägedes sõidu jaoks (lenks, amort, ülekanded jne) ning vaja on automaatikani lihvitud vigursõidu oskust, et suurvõistluse pingega paremini toime tulla. Kui veel tehnikast rääkida, siis Eestis sõtmiseks piisab jäigast kahvlist ning EM-ks alla laenatud amort oli automaatlukustiga. Seega jäi esiots tavaamordiga võrreldes liiga pehmeks ja mäest ülesse sõitmiseks ning spurtimiseks pidi Kristjan kasutama harjumatut istudes tehnikat, mis tähendas kindlasti ka tõusudel järgi andmist. Kui lisada veel vanusefaktor – on ju Kristjan B-klassis esimest aastat – ja kui lõpuprotokollis järge ajada, siis endavanuste hulgas oli noormees kokkuvõttes 26. kohal – ei tundugi asi nii hull.

Võib öelda, et oleme õigel teel, aga meie valik on olnud selgelt maanteesõit.

Fotodel Eesti koondis ning Kristjan mäkke rühkimas ja keskendumas.

Eesti noortekoondis maastikusõidu EMil

 

Vali uudis:



Tagasiside Close