.
.
  • 10. august 2015
  • RSS

Euroopa meistrivõistlused

Maanteerattasõidu Euroopa meistrivõistlustel Tartus oli kohal 400 kuni 23-aastast ratturit.

Kristjan Johanson saavutas 18,4 km eraldistardis 66. koha. Sõit ei tulnud mehel välja nii, nagu ta oleks soovinud. Distantsi läbis Kristjan ajaga 25`19"812, keskmiseks kiiruseks 43,607 km/h.

Kristjan: „Katastroofiga tegu pole, lihtsalt hea tunnetus saabus kaks päeva varem kui oleks vaja olnud. Kolmapäevases trennis olid jalad super head ehk nagu eestikatel. Isegi võistluseelsel päeval oli raskel soojendusel hea jalg (vaja treeneriga mõelda, mis valesti läks).

Sõidu taktika oli algul tagasi hoida ja siis lisama hakata, sest rada oli siiski kergete tõusude ja kurvidega ning kohati kuumaastikut meenutava asfaldiga, lisaks ringteed, kaevukaaned jm, mis tähendas palju tempovahetust.

Kristjan EM temposõidul

Mootor töötas küll täistuuridel ilusasti (keskmine SLS tuli 186), kuid jalad ei olnud head, ei saanud seda õiget hoogu üles ja sellest tulenevalt ei leidnud ka õiget rütmi, rapsisin kohati liigselt. Minu arvates peamine viga (sama kuulsin hiljem ka isalt, kes taga sõitis), et viadukti tõusu sõitsin liiga kiirelt nii minnes kui ka tulles, mis sai saatuslikuks viimasel neljal kilomeetril, kui vajusin täiesti kinni.

Rahul oleks olnud minut kiirema sõiduga. Pühapäevaseks grupisõiduks, usun, ehmatasin temposõiduga oma organismi korralikult käima ja siit saab ainult paremat sõitu teha.“

Kristjan EM temposõidul

 


Euroopa meistrivõistluste juunioride 124,4 km pikkuse grupisõidu lõpetas Kristjan Johanson 42. kohaga. Võitjaks tulnud Poola koondise sõitjale Alan Banazekile kaotas ta peagrupis tulnuna 17 sekundit, keskmiseks kiiruseks 44 km/h. Startis 156 ratturit 32 riigist.

Võistlejate ahel venis mitmesaja meetri pikkuseks

Võistlejate ahel venis mitmesaja meetri pikkuseks

Vanemuise t tõus

EM Tartu Kristjan grupi ees vasakul
Kristjan grupi eesotsas sinimustvalges särgis punaste särkide vahel

EM finiš, Kristjan vasakul
Grupifiniš, Kristjan vasakul

Kristjan vahetult pärast finišit
Kristjan vahetult pärast finišit

 


Intervjuu Kristjan Johansoniga

 

Kuidas ise hindad grupisõidu tulemust?

„Tegin korraliku sõidu, kuid tulemusega päris rahul pole. Viimasel Vanemuise tõusul olin grupi ees, aga rünnata ei suutnud enam, et eesolevale grupikesele järgi minna. Koondisekaaslane Kristo Enn Vaga läks ja oli lõpuks üheksas.“

Mis taktikaga eesti koondis peale läks?

„Mina pidin olema üks nendest, kes sõidu algul ise üritab ja aitab sõitu kontrollida ning grupifiniši korral aitama lahti vedada koondise sprinterit. Kahjuks algul minust asja polnud.“

Kuidas sõit kulges sinu vaatevinklist?

„Esimesel ringil tegelesin ettepoole liikumisega ja imemisega. Mõtlesin, et k...t, ei tohi maha jääda. Kolmel esimesel ringi oli mul üldse jube raske, ei jõudnud midagi peale grupi keskel inisemise teha. Siis läks paremaks ja hakkasin ka veidi aktiivsemalt sõitma. Siis tuli veel korraks uus mõõn, aga lõpus oli jälle paar ringi ok. Tempo oli kogu sõidul väga kõrge, ega jalga sirgu ei lastud kordagi.

Ühes maokas osalesin, lõi lingi alla ja tagapiduri peale. Sellest sain aru seitsmendal ringil, siis lasin piduri lahti, et nii palju vastu ei käiks ja kohe hakkas kergem.“

Tegu oli tiitlivõistlusega, kuidas see tundus?

„Konkureerida omaealiste Euroopa paremikuga on võimalik küll, kui vorm on hea. Suurvõistluse tunne oli nii võistluste korralduse kui tiimi teeninduse ja taustajõudude poolest. Koduseinade toetust oli ka tunda kõvasti ning sõit oli ka midagi muud kui siinsed võidusõidud. 44 keskmist sellisel rajal räägib enda eest. Äge elamus ning ka  kogemus tulevikuks.“

Kuidas rada sobis ja vorm oli?

„Võistluskogemus sellel ringil juunioridel puudus. Need tõusud Jakobi ja Vanemuise tänaval on rohkem sprinteritele sobilikud. Mulle istuvad  pikemad mäed. Tehnilisi ja kitsaid lõike oli palju. Jäin ise ka 3-4 kukkumisse, kus pidin hoo maha võtma ja mehed ning rattad lendasid selga. Vorm nii hea polnud kui Eesti meistrivõistlustel. Eriti jäi vajaka sirgetel robustsest jõust. Tõusudel liikusin korralikult.“

Kuidas ettevalmistus sujus ja kas oleks midagi  teisiti tulnud teha?

„Eks rangluumurd hooaja algul lõi plaanid sassi, aga mõnes mõttes tuli ka kasuks. Koondisega panime juulis kolm UCI tuuri, neist üks oli MK etapp. Ise arvan, et kolme tuuri asemel oleks pidanud kaks sõitma ja ühe asemel oleks vaja olnud kiireid ühepäevasõite ehk külakaid kuskil Belgias või Fraansis ning nädalaks kojusõit peale MK-d väsitas samuti. Liiga palju tuli edasi-tagasi sõitmist bussis, selle asemel oleks tulnud rahulikult treenida.“

Mis edasi teed, Eestis on ju maanteesõitudega finito augustis?

„Pakin asjad ja sõidan teisipäeval Fraansi Aubenase klubisse Josteni juurde. Joss kostis minu eest ja bossid andsid juba enne eestikaid  rohelise tule, kuid kuna koondise kutse tuli ja juuliks oli rahvusvaheline kalender garanteeritud, otsustasin sinna minna peale euroopakaid kolmeks nädalaks võidu sõitma. See on hea ettevalmistus MM-iks, kui peaks koondisse mahtuma, sest väljavaateid koondisse saada peaks olema – olen eesti meister ja äsja lõppenud euroopakatel olin kolmas jalg eestlastest. Eks näis, igal juhul saan ennast seal Aubenase klubile näidata tuleviku mõttes. Neljandal septembril alustan 12. klassi Viljandi Gümnaasiumi reaalis.“

Mis seik sul eraldistardi rattaga oli EM-il?

„Sain laenuks parema temposõidu ratta, harjusin sellega paar nädalat. Võistluse eelõhtul selgus, et see ei vasta UCI nõuetele, sadulapost on sellel rattal liiga õhuke ja lai (väidetavalt ohtlik). Siis tuli ikkagi klubi vana hea Kestler välja võtta ja sellega sõita. Ega ratta taha midagi ei jäänud. Kui, siis ehk üsna pisut.“

Vali uudis:



Tagasiside Close