.

Suure-Jaani Vabadussõja mälestussammas

Suure-Jaani Vabadussõja mälestussammas

10. septembril on puhkepäeva jalgrattamatka sihtpunktiks Vabadussõjas langenute mälestussammas Suure-Jaanis. Matka pikkuseks on Viljandist edasi-tagasi sõites ligi 50 km ja kontrollpunkt on sihtkohas avatud kell 10.30–13.

Teekond kaardil

Ausamba lugu

1923. aasta algul loodi Suure-Jaani kihelkonna Vabadussõjas langenute mälestussamba püstitamise komitee. Kavand otsustati tellida kujur Amandus Adamsonilt. Ehitustööd algasid mais 1925. Trepikivid saadi Taevere vallast ja tahuka kivid Olustvere metsast. Sambal olev skulptuur kujutab Sakala muinasvanem Lembitut, kes on küll haavatud, kuid hoiab mõõka kõrgel. 1,5 m kõrge kuju valati pronksi Itaalias Pistoia linnas.

Mälestussammas avati 1926. a jaanipäeval. Valitsuse esindajana eemaldas katte kindralmajor Juhan Tõrvand. Peokõne pidas ülemjuhataja Johan Laidoner. Monumendi ümber pidid olema tahvlid 75 Vabadussõjas langenud suurejaanilase nimedega, kuid see töö jäi pooleli. 1941. a sammas purustati, kuid taastati 1943. a, murdunud käsi keevitati tagasi valesti, mõõk alla suunatud. 1950. a mälestussammas lammutati. Lembitu skulptuur jõudis pärast eksirännakuid Viljandi muuseumisse, kus see pandi välja püsinäituse muinasaja ruumis.

Samba taastamisest tehti ajakirjanduses juttu 1987. aastast alates, esialgu seda küll muinaskangelase Lembitu ausambaks nimetades. Algas annetuste kogumine samba taastamiseks. 1988. aastal korrastati mälestussamba alus ja paigaldati tahvel tekstiga „Siin taastatakse A. Adamsoni skulptuur „Lembitu“ 1990. a.“ Skulptuuri koopia tellis kultuuriministeerium, selle modelleerisid kujurid Matti Varik ja Edgar Viies. Samba aluse taastamisel kasutati ka algse monumendi kive, üsna suur kulu kaeti paljude asutuste ja isikute annetustest.

Mälestussammas taasavati 1990. aasta võidupühal ning see oli osaks ülemaailmse mulkide kokkutuleku sündmustest. Avakõne pidas linnapea Märt Moll, katte eemaldas Vabadussõjas Viljandi-Pärnu kooliõpilaste 2. roodus võidelnud Martin Ojamaa Lõhaverest. Valitsust esindas Edgar Savisaar. Kohal oli Amandus Adamsoni tütar Maria Carlsson Rootsist. Esinesid Suure-Jaani puhkpilliorkester ja koor Ilmatar ning Olustvere koor Lehola.

Adamsoni originaalskulptuuri (käe ja mõõgata) saab näha Suure-Jaani gümnaasiumis.

Allikas: „Vabadussõja mälestusmärgid I“, Keila 2002.




Tagasiside Close