.

Rada

Nii maratoni kui ka poolmaratoni stardi- ja finišiala asub Viljandi järve ääres linnastaadioni juures. Raja skeem (pdf)

Maratoni (60 km) kirjeldus

Tänavune rada on suures osas sama, mis eelmistelgi aastatel, kuid on ka muutusi. Üks olulisem neist on Sinialliku ja Loodi vahelises metsas, kus üks lai ja kiire kruusatee on asendatud metsavahelise rajaga. Samuti on kavas mitmed rajamuutused Holstre-Pollis.

Maratoni esimesel kilomeetril tuleb rassida üles raja kõige kõrgemast ja pikemast tõusust Tartu tänaval. Linnaringi teises pooles on munakivisillutisega tänavad, nende hulgas ka Pika tänava laskumine. Peale 2 km läbimist asendub asfalteeritud linnatänav piki järvekallast kulgeva terviserajaga. Paari kilomeetriga saab külavaheteest põllurada ja sealt edasi metsavahetee. Trassi 9. kilomeetril jõutakse ajaloolisele Mulgimaale, mille pinnal kulgeb trass järgmised 30 km. 15. kilomeetril tuleb pärast laskumist olla valmis lühikeseks järsuks tõusuks Sinialliku mägedele, millele järgneb 2 km kurvilist, vahelduva profiiliga metsarada. Esimene teeninduspunkt asub Loodis (18. km). Järgneb 1 km asfaltteed. Pöördega metsa vahele saab alguse 5 km pikkune ja kõige reljeefsem rajalõik. Lisaks järjestikustele tõusudele ja laskumistele on tegemist väga erineva pinnasega: kohati ärauhutud külatee, heinamaa, munakivisillutis, kõvapõhjaline metsavahetee ja kitsas jalgrada Loodi Põrguorgus. Alates 25. kilomeetrist kuni 35. kilomeetrini on raja raskeim osa Holstre-Polli mägedes, kus tõusumeetreid koguneb 225. Eelnenud rajaosa lõppu kuulutab teine teeninduspunkt. Maratoni teine pool on maastiku osas kergem kui esimene, kuid nõuab rohkem tehnilisi oskusi. Lõigul 35.-40. km on tegemist laugete külateedega, mille lõpuosas on veetakistus. Rajaga ristuv ülevoolukoht on sileda ja tugeva liivapõhjaga, vee kõrgus ca 30 cm ning läbitav rattalt maha tulemata. Nõmme metsas kuni 45. km-ni läbitakse trass mööda kiireid metsaradasid ja sealt edasi kuni maratoni 53. kilomeetrini on valdavalt harvakasutatavad kruusateed. Natuke enne 50. km tähist asub kolmas teeninduspunkt. Seitse viimast kilomeetrit kulgeb rada Viljandi järve kalda lähedal terviserajal, mille jooksul tuleb viimaseid jõuvarusid kasutades võtta veel kaks viimast tõusu kõrguste vahega 30 ja 20 m. Finišikoridor on rannas Bangalo kõrval asuvate puude all.
Maratonirada numbrites: pikkus 60 km, tõusumeetreid 760, madalaim punkt 43 m (6. km), kõrgeim punkt 110 m (30. km).

Poolmaratoni (35 km) kirjeldus

Poolmaraton kulgeb esimesed 6 km Viljandi järve terviserajal ning esimene tõsisem tõus on Huntaugul 1,4 km kaugusel stardist. Järgnevad 10 km on valdavalt lauge profiiliga, aga erinevate teekatetega maastik: külateed, heinamaa, põllutee ja singlid Sinialliku metsas. Esimene teeninduspunkt asub Loodis (14. km). Seejärel tõustakse piki põldudevahelist kruusateed poolmaratoni kõrgeimasse punkti, millele järgneb ettevaatust nõudev kiire laskumine. 20. km-l ühinevad maratoni ja poolmaratoni rajad, et ühiselt läbida viimased 15 kilomeetrit. Kuni 28. kilomeetrini on valdavalt harvakasutatavad kruusateed, enne 25. km tähist asub teine teeninduspunkt. Seitse viimast kilomeetrit kulgeb rada Viljandi järve kalda lähedal terviserajal, mille jooksul tuleb viimaseid jõuvarusid kasutades võtta veel kaks viimast tõusu kõrguste vahega 30 ja 20 m. Finišikoridor on rannas Bangalo kõrval asuvate puude all.
Poolmaratoni rada numbrites: pikkus 35 km, tõusumeetreid 255, madalaim punkt 43 m (4,8. km), kõrgeim punkt 90 m (16,6. km).




Tagasiside Close