.

Pärsti moonakamaja

Pärsti moonakamaja

13. mail viib puhkepäeva jalgrattamatk Pärsti moonakamaja, nüüdse Pärsti külamaja juurde. Viljandist edasi-tagasi sõites on matkateekonna pikkuseks 20 km. Kontrollpunkt on sihtkohas avatud kell 10–12.

Pärsti mõisakompleksi kuuluv suur tellishoone on ehitatud 19. sajandi lõpul mõisa moonakate majutuseks. Nõukogude ajal tegutses selle ühes otsas kauplus ja teises olid korterid. 1984. aastal koliti sinna Pärsti raamatukogu ja mõnda aega oli majas seltsitegevuse ruum. Need tegevused on nüüd kolitud mõisa peahoonesse. Tühjaks jäänud hoone on renoveeritud külamajaks.

19. sajandi teisel veerandil hakkasid Eesti liberaalsed mõisnikud Saksamaa eeskujul kasutama mõisa majandamisel palgatöölisi. Moonakate arv kasvas kiiresti seoses talude üleviimisega raharendile 19. sajandi keskel ning teotöö lõpliku kaotamisega 1869. a. Moonakas oli perekonnaga põllutööline (naturaaltasul sulane) mõisas, kelle põhitasu oli moon (põllu- ja karjasaadused). Moonakaid oli riigimõisades veel 1920.-30. aastail.

Moonakamajad ehitati mõisaõue või mõisapõldude äärde. Need olid 4...8, harva ka enama korteriga elumajad. Korter koosnes kööktoast, esikust, sahvrist. Korteri juurde sai moonakas kütte, väikese maalapi, pisut rahapalka ning ta võis pidada mõningaid koduloomi. Maja juurde võisid kuuluda veel laut, ait, kelder või rehi.




Tagasiside Close