.

Paistu kihelkonnakool

Paistu kihelkonnakool

Sügishooaja teine rattamatk viib Paistu kihelkonnakooli asukoha juurde. Edasi-tagasi teekond Viljandist on ligi 30 km pikk. Paistu kihelkonnakooli varemed on kiriku vastas oleva pastoraadihoone taga. Sihtkoht kaardil.

Ka lähedal asunud teise Tilzeni kooli arvatava asukoha juurde on tee tähistatud ning kohapeal saab lisateavet.


PAISTU KIHELKONNAKOOL

1854. a avati kirikuõpetaja vanas majas poeglaste kihelkonnakool 17 õpilasega. Esimeseks õpetajaks oli Hans Wühner, hilisem mitmekülgne kultuuritegelane. Õpetajamaja põles maha 1855. Uue maja valmimiseni sügisel 1856 töötas kool pastoraadis ja köstrimaja leeritoas. Koolimaja asus pastoraadist lõuna suunas mõnekümne meetri kaugusel oru nõlval looduskaunis kohas ning maja vundament on siiani aimatav. Koolimaja oli kivikatusega puitehitis, mis ümber- ja juurdeehituste tõttu jättis korrapäratu mulje võrreldes kirikumõisa maakividest hoonetega. Koolimaja ja teiste hoonete vahel asus kirikumõisa eeskujulikus korras aed-park.

Paistu kihelkonnakooli sõjalise õpetuse tund 1910. a paiku
Sõjalise algõpetuse tund Paistu kihelkonnakooli hoovil 1910ndatel. Viljandi muuseumi fotokogu

Õppeaeg koolis oli 2-3 aastat, õpetajaid oli enamail aastail kaks, kusjuures teine oli ühtlasi juhataja. Õpilaste arv kõikus 30-st kuni 87-ni (1880/1889 õppeaastal).

1910. a õppis Paistu poeglaste kihelkonnakoolis 69 last, kelle õppemaks oli aastas 8 rbl. Kool oli internaadiga – õpilased elasid esmaspäevast kuni laupäeva lõunani koolis põhiliselt oma toidumoonal. Koolis õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist, piibliajalugu, maateadust, saksa keelt, mitmehäälselt laulma jm. Aegade jooksul töötasid koolis helilooja ja Eesti I Üldlaulupeo juhataja Aleksander Saebelmann-Kunileid, tuntud pedagoog ja majandusmees Peeter Ruubel, Hans Sõber, poistekooli seminariharidusega õpetajad Jaan Kirsel ja Friedrich August Saebelmann, Martin Kahu jt.

Koolis on õppinud ärkamisaja rahvusliku liikumise tegelane ja luuletaja Adam Peterson, keele- ja rahvaluuleteadlane Mihkel Veske, näitekirjanik ja õpikute autor Juhan Kunder, luuletajad Jaan Leppik ja Jaan Lõo, kirjanik Mart Raud, helilooja Juhan Aavik jt.

Kihelkonnakoolid reorganiseeriti 1919. a avalikeks algkoolideks. Paistu II astme algkooli esimeseks õpetajaks ja juhatajaks sai 1920. a Daniel Siilats. 1929. a tähistati kooli 75-ndat aastapäeva aktuse ja kontserdiga, vilistlane professor Juhan Aavik oli loonud koolile laulu. Pärast kontserti istutati kooli juurde viis tamme. Vaatamata aktiivsele tegutsemisele suleti algkool 1930. a õpilaste vähese arvu pärast. Hoonet kasutati edasi elumajana ning see hävis suvel 1941 puhkenud suures tulekahjus.

Vaade Paistu kiriku tornist ümbrusele 1930ndatel
Vaade Paistu kiriku tornist ümbrusele 1930ndatel. Viljandi muuseumi fotokogu

 

TILZENI KOOL

Tilzeni koolimaja pole samuti säilinud, alles on aga köstrimaja punane tellishoone. Aidu küla Köstre kinnistu. Paistust alla sõita, Muri talust mööda ja esimene tee vasakule. Loodi-Helme teest u 1 km.

Vanimad andmed talurahvakoolide kohta on pärit rootsi ajast, kui 1686. a asusid B. G. Forseliuse õpilased tööle Viljandimaal – Kolga-Jaanis, Pilistveres, Põltsamaal, 1687. a. ka Hallistes, Karksis, Suure-Jaanis ja Paistus. 1688. kirjutas Forselius, et Paistu kiriku juures õpetatakse lapsi lugema tema meetodi järgi.

Paistu esimese kooli asukoht arvatakse olevat Ojamäel, kuhu pärast Põhjasõda ehitati uus koolimaja ning kohta tunti hiljem köstrimaana. 1693. a eraldati koolile ¼ adramaa suurune (0,5 ha) ala, lisaks 9 sao jagu heinamaad, kuid puudus karjamaa. Kohalik kooliõpetaja oli pärit Viljandist, valdas saksa ja eesti keelt. 1693. a andmete järgi olevat ta lapsi kahe aasta jooksul lugemises, laulmises ja kirjutamises hästi õpetanud. Raskusi oli õpilaste kooli saamisega, ehkki nimekirjad olid mõisa saadetud. Paistu esimene koolimaja põletati Põhjasõja ajal (1700-1721). Alles 1739 ehitati uus savist köstrimaja, kus õpetati vähestele lastele lugemist. Need pidid hiljem külades ühest perest teise käies oma oskust edasi andma. Tekkis nn. kodukool.

Viimaseks Paistu kiriku köstriks oli August Samuel Tilzen (1856–1938). Kauaaegne õpetaja ja tütarlaste kihelkonnakooli juhataja. Ta oli pärit Tarvastust, kuhu tema Läti päritolu vanemad olid elama asunud. Pärast Volmaris kolm ja pool aastat kreiskoolis õppimist lõpetas August Tilzen Tartu kroonu kooliõpetajate seminari. Leidmata mujal tööd tuli ta Paistu tütarlaste kihelkonnakooli õpetajaks. Ta õnnistati köstriametisse 5. oktoobril 1880 ning pidas seda ametit 53 aastat kuni konsistoorium ta 1. aprillil 1933 emerituuri arvas.

Tilzen asus elama köstrimajja, mis asus kirikumõisast kilomeetri kaugusel, ilusa metsa ja orumaastiku vahel, romantilise Põrguoru lähedal. Köstrimajas asus ka 1871. aastast tütarlaste kihelkonnakool ehk „köstrikool“, mille juhatajaks Tilzen sai. Tütarlastekooli eelkäijaks oli Paistu õpetaja Hanseni asutatud tütarlaste erakool. Koolis õppis 20-30 vallakooli lõpetanud neidu ning õppekavas oli käsitöö ja majapidamine. Peale kooliõpetaja- ja köstriameti pidas Tilzen ise köstritalu, kuna see andis suurema sissetuleku, mis oli vajalik perekonna ülalpidamiseks ja laste koolitamiseks. August Tilzen oli tema kaasaegsete jutu järgi üks tõeline Viljandimaa hariduse suurmees Paistu õpetajate Woldemar Hanseni ja Jaan Bergmanni kõrval.

Tilseni kooli foto Tartumaa muuseumi kogus

Lisalugemist Paistu suurmeestest ja ajaloost Paistu valla veebilehel...




Tagasiside Close