.

Blogi #1 10.05.2017

Blogi #1 10.05.2017

Tsau!

 

Olen ka mina võtnud ette selle sammu, et hakata blogi pidama. Kuna mind on juba tükk aega sellega tuttavate poolt survestatud, siis tuli lõpuks asi käsile võtta. Nagu kõik juba teavad, siis ma eriline sõnasepp ei ole, kuid üritan võimalikult huvitavaid kirjatükke kokku klopsida, et te blogi lugedes täitsa ära ei kustuks.

 

Esimeses postituses alustan väikese kokkuvõttega hooaja eelsetest treeninglaagritest ja kirjutan üleüldiselt, et kuidas mul hooaja algus kulgenud on.

 

Nii...

 

Detsembri- ja jaanuarikuu veetsin Hispaanias, Gironas treeninglaagrites. Jõulud ja aastavahetuse otsustasin kodus olla ning kahe laagri vahel veidi lõdvemalt võtta. Kodu mängisime koos kamraad Aksel Nõmmelaga. Treeninglaagrid sujusid väga kenasti ja tagasilöökideta. Kilomeetreid kogusin enamasti Aksli, Mihkel Räime, Martin Laasi ja Oskar Nisuga. Mõnel üksikul juhul ka näiteks U23 koondise, Tanel Kangerti või Raplamaa Petsidega. 47 treeningpäevaga kogunes 156 treeningtundi ja  3980km. Veetsin ka päris palju aega jõusaalis, et lihast kasvatada.


Hispaanias põhja ladumas (kilomeetreid kogumas)


Söögi-joogi peatus

Siinkohal sooviksin tänada ka härra Toivo Tengi, kes toetas mind mõlema treeninlaagri läbiviimisel ja härra Rain Midrit, kes on mind eelnevatel aastatel ja ka tänavu mitmekülgselt toetanud. Tänulik olen ka tädimees Aivar Paasile ja kogu ülejäänud perekonnale kes mind alati ja loodetavasti ka jätkuvalt toetavad! (Nali, perekonna toetusele võin alati loota!) :D Vajadusel aitavad alati nõu ja jõuga ka Marek ning Marju Johanson, ning hindan seda väga!

 

31. jaanuaril sõitsin Gironast rongiga Lyoni. Vastu tuli mulle uue klubi spordidirektor, kellega läksime klubi baasi. Sain kohe kätte ka kogu varustuse. Lisan ka mõningad pildid varustusest.


Ratas: BMC SLR03


Eraldistardi ratas: Look

 
Kiiver: MET ja Kingad: Mavic

Peale varustuse kättesaamist kohtusin oma võõrustajapere pereisa Gilles-iga(lühidalt Gil) ja sõitsime elamisse. Elamine asub klubi baasist ainult kilomeetri kaugusel, seega vajadusel saan baasist iga kell läbi hüpata. Maja on muidu väga luks ja perekond(pereisa Gil, pereema Christine ja perepoeg Vincent) superlahke. Gil räägib veidi ka inglise keelt ning ta on prantsuse keele õppimisel mulle suureks abiks olnud. Kogu söök tuleb pere poolt. Klubi maksab perele minu eest 15 euri päevaraha ning poepäevadel saan endale valida kõike mida hing ihaldab.

Igatahes olen ennast siin kenasti sisse seadnud ja tunnen end pere seltsis täitsa mugavalt.

 

Kuid kahjuks juba esimestel päevadel hankisin endale kusagilt kõhuviiruse ja võtsin viie päevaga kolm kilo kaalust alla. Sellega kadus jõud tagant, ning võib öelda, et kõhuviirus ''nullis'' ka treeninglaagrites tehtud töö.

Seetõttu tundsin ennast veebruari keskel klubi poolt läbi viidud treeninglaagris ja esimestel võidusõitudel tühjana, energiat polnud absull.

 

Motivatsiooni alla ma ei lasnud ning jätkasin tööd oma eesmärkide nimel. Aprilli keskpaigaks olin tõusnud juba täitsa arvestatavasse vormi ja tunne läks iga võidusõiduga üha paremaks. Üheks suureks eesmärgiks oli Rhone-Alpes Isere profituur. Nüüdseks on tuur läbi, mis oli minu jaoks üks suur ebaõnnestumine ja pettumus. Juhtus nii, et belglane, kes ajutiselt meie pool elab, põdes läbi külmetushaiguse, seejärel haigestus ka siinne pererahvas ja ei jäänud minagi puutumata. Kõik see juhtus vahetult enne tuuri algust ning vormiga oli jälle au revoir. Tuuri katkestasin peale kolmandat etappi, sest tervis ei lubanud korralikult võidu sõita.

Peale tuuri olen kolm päeva puhanud ja ravinud end vanaisa poolt saadetud ravimitega.

Täna tegin esimese trenni peale haigust ja üllataval kombel enesetunne ei olnudki kõige kehvem. Läksin välja hea tuju ja eraldistardi rattaga, veeresin paar tunnikest ning tegin mõned kiiremad lõigud, et jalad käima saada ja korralikult possat testida. Katkine kumm ei suutnud tuju alla viia, sest üle mitme päeva taas ratta seljas olla oli üli mõnus!

 

Homme on ees ootamas klubi ühistreening, et lihvida tehnikat ja sõita lõõrid lahti laupäeval toimuvaks Prantsuse karikaetapiks-51km pikkuseks meeskonnasõiduks. Võidusõit toimub teiselpool  Prantsusmaad, seepärast sõidame kohale juba neljapäeval. Pühapäeval on plaanis osaleda ka sealkandis peetaval 170 kilomeetri pikkusel ühepäevasõidul, mille nimeks on Tour du Pays Lionnais.

 

Nii, nüüd on kerge ülevaade hooaja algusest antud ja kindlasti hakkan edaspidi tihedalt postitusi lisama.

 

Josten




Tagasiside Close