.
.
  • 18. märts 2019
  • RSS

Gregilt Grand Prix du VCF tuuril poodiumi koht!

Greg Hallop suutis väljavõidelda Grand Prix du VCF tuurilt poodiumi kolmanda koha!

Kommentaarid võistluse kohta siit samast:

Üldjoontes võib nädalavahetusega väga rahule jääda, kuna tegu oli elu esimese velotuuri poodiumiga. Parema koha maksid ilmselt kohalike kuumade ilmadega mitte arvestamine, pole veel päris harjunud nii tooreid koguseid vedelikku endale sisse kaanima, st 1L tunnis pole isegi piisav alati.

Josten oli haige ja ei startinud.

Reede (meeskonna proloog 2.5km)

Ootused eriti kõrged polnud, kuna meeskond on meil pigem ebaüthlane. Lõpetasime 16 meeskonna hulgast 14. kohal. Esimestele kaotust 13 sekundit. Ma ei lasknud sellest end väga heidutada ning keskendusin järgnevatele päevadele.


Laupäev (1. etapp 107km)

Väga harukordne nähtus, aga start ja finiš olid meil kodu kõrval, finišikaar oli põhimõtteliselt köögiakna all. Etapp algas väga agressiivselt, istusin rahulikult pundis, sest tundsin kohe ära, et selliseid jõunumbreid näidates poistel pikka pidu ei ole. Ühel hetkel oligi suur jooksikute grupp ees, sõitsin sinna laskumisel järele, paar meest said tuulde ka ning olimegi atrõõvis sees ja läinud. Oli kohe aru saada, et paljudele kompanjonidele ei meeldinud nii suur kooslus seal ees. Päris kiirelt tehti uus viieliikmeline selektsioon, kus olin samuti sees. Nende meestega sujus koostöö enam-vähem ilusti ja kasvatasime sujuvalt oma edu. Umbes 25km enne lõppu andsin ühel laskumisel veidi gaasi ning sain 5-10sek vahe sisse, tunne oli väga hea ja otsustasin oma rütmis edasi sõita. 15Km enne lõppu oli vahe juba 40 sekundit jälitajatega, aga siis hakkasid krambipoisid kimbutama ning umbes 6km enne lõppu jõudsid 4 jälitajat järele. Selle koosseisuga jõudsime viimasele kilomeetrile koos, mis oli puhtalt ülesmäge, keskmiselt umbes 6-protsendiline tõus. Seal teised poisid läksid oma teed ja ma proovisin oma krampidega maadeldes võimalikult ökonoomselt finišisse saada, võitjale kaotasin 22 sekundit ning kokkuvõttes tõusin viiendaks 28-sekundilise kaotusega liidrile.


Pühapäev (2.A etapp 12.8km eraldistart)

Start jälle maja eest, läksin all-in, et kokkuvõttes võimalikult suur tõus teha ja ronijate ees edu suurendada. Profiililt oli päris raske eraldistart, rajal oli kaks kilomeetrist tõusu. Esimene tõus oli vahetult enne tagasipööret ning teine finišis. Viimased 100-200m oli veel eriti mõnus maasikas betoneeritud teel, kus tõusu protsent jäi 15% juurde, sai kopsud lahti küll. Etapilt sain 3. koha ja kokkuvõttes tõusin teiseks, kollasele särgile kaotust 29 sekundit.


Pühapäev (2.B etapp 107km)

Lootsin kollasele särgile korraliku lahingu anda, aga reaalsuses olin ikka päris küpse omadega. Terve etapp käis korralik sõda, pidevalt moodustusid ette 10-15 liikmelised jooksikute grupid. Proovisin sõidu liidrile ka selgeks teha, et nii suuri gruppe ei tasuks eest ära lasta, kui ta oma särgist hoolib. Panin ise alguses 2 tiimikaaslast tööle, kes aitaksid jooksikutega vahet kontrolli all hoida, kuid kollane särk omalt poolt kaasa ei panustanud. Lasin oma meestel töötegemise ära lõpetada, et veidi liidri närvidega mängida. Ei läinud kaua aega, kui tal läksidki kaks meeskonnakaaslast punti vedama. Edasine sõit kulgeski nende kontrolli all. Ma proovisin tõusudel võimalikult palju ökonoomitada, et etapi lõpus midagi korda saata. Umbes 40km enne lõppu olid lihased korraks ikka väga hellad ja kiskusid korra krampi ka, proovisin kohe nii palju vett juua kui vähegi võimalik. Õnneks läks olukord paremaks ja ootasin viimast tõusu, mis oli umbes kilomeetrine ja mille otsast jäi lõpuni 3-4km. 10Km enne lõppu oli juba virtuaalselt liider muutunud ja ise võisin sel hetkel virtuaalselt 4. olla. Läksingi sellel viimasel tõusul all-in, aga kollast särki maha raputada ei õnnestunud, seejärel vajutasin ühtlaselt edasi, et oma 2. kohta kaitsta. Sain lõpuks tuuri liidri ka endaga koostööd tegema. Panin kõik välja kuni jooneni, kuid 3 sekundit jäi ikkagi 2. kohast puudu. Meie grupp lõpetas 8. kohale, ma olin 13.

 

Tulemused



Tagasiside Close